

On imeilus õhtu siin Kho Phangani saarel ja valmistame siin end vaikselt ette Haad Rini keskusesse põrutama. Täna võtame vaikselt, pidu ei pane, vaatame ehk mõnes restoranis mõne hea filmi ja äkki lähme hiljem ka sealsest rannast läbi ning tõmbame veidi vesipiipu. Siin on nii, et pea igas restoranis jooksevad kindlatel kellaegadel uusimad Hollywoodi kassahititd, et rahvast sisse sööma meelitada. Kui legaalselt neid filme siin näidatakse on muidugi iseasi, oleme ju ometi Aasias - piraatluse mekas. Samas ega polegi meie asi, meie näeme kõik uuemad filmid ära.
Alates meie eelmisest postitusest on meil siin nii mõndagi juhtunud. Tänu arvukatele ja varajastele ehitustöödele vahetasime oma vana elukoha Rainbow Bungalows teise koha vastu nimega Rainbow Bungalows :) Nad pole siin nimede valikul just eriti leidlikud:). Kolimine oli huvitav kogemus, nimelt meie kui vanad kitsipungid ei tahtnud takso eest kõva raha välja käija, seega rentisime endale rolleri. Kujutage nüüd ette pilti, kuidas Jaanika suur reisikohver oli minul ees jalgade vahel ja minu suur seljakott Jaanikal seljas :) Niimoodi me siis töristasime kahekesi siin kitsastes kurvides ja järskudest mägedest üles alla. Isegi kohalikud teeäärtel naersid meie üle, et mis need rumalad turistid siin jälle korraldavad. Igatahes jõudsime elu ja tervisega kohale, ning tundsime rõõmu säästetud 15 krooni üle. Ikkagi ühe õlle raha !! .
See uus elukoht tundus esmapilgul väga lahe. Meie majake oli otse mere kaldal ning suure terassiga ning lisaks ka odavam kui eelmine. Siis aga hakkasid jamad välja tulema. Esiteks ehitus, mille eest me eelmisest kohast üldse kabuhirmus põgenesime toimus loomulikult ka siin. Ja teiseks oli ennast meie majakese kõrval sisse seadnud pesakond hiigelsipelgaid, kelle hammustus võrdub Jaanika sõnul vähemalt herilase omaga. Terve meie suur ilus terass oli neid elukaid täis. Kus häda kõige suurem seal Seven Eleveni pood ja sipelga mürk kõige lähem. Susistasime mingi pool tundi oma terassi peal ja tulemus oli laitmatu - meie romantilisest merevaatega terassist oli saanud hiigelsuur sipelgate surnuaed.
Kui olime oma uues kohas end juba sisse seadnud ja jalutasime sel õhtul linna peale, avastasime oma suureks üllatuseks, et meie kõrval on sigalahe ja sigasuur bungalow kompleks koos basseini ja veelgi odavamate hindadega. Ja nagu juba traditsiooniks saanud pakkisime järgmisel hommikul oma kompsud jälle kokku ja tulime siia, seekord küll mitte Rainbow vaid hoopis Corali nime kandvasse kompleksi, millega oleme superrahul. Siin on väga lahedad inimesed, kogu aeg toimub midagi ja bassein on suurepärane vaheldus ülesoolatud mereveele. Esimesel hommikul pärast kolimist läksime kohe ujuma ja päevitama ning nagu iga teine valgenahaline turist tahtsime saada väga pruuniks väga ruttu. Tulemuseks oli loomulikult meeletult punane ning tulitav nahk nii et õhtul tekitas isegi voodis lesimine kannatamatut agooniat. Järgmisel päeval olime targemad ja hoidsime sellest salakavalast kollasest kerast, mida eestlane kutsub päikeseks eemale. Tegime hoopis seda, mida siia tegema tulime ehk siis mitte midagi. Õhtul pidutsesime oma resorti inimestega ja käsime õhtul ka rannas, kus olime tunnistajaks ja osalejateks meeletul ja metsikul rannapeol, kust ei puudunud vesipiip, tulega vehkivad kohalikud, väga internatsionaalne seltskond ja meeletult kõva, ent siiski hea muusika. Koju saime kusagil kella 4 paiku ja peab tunnistama, et täna hommikul mina ehk Harry just meeletult heas tujus ei olnud :) Organism nõudis oma lõivu eelmiselt õhtul sissekallatud õllede eest.
Täna päeval rentisime jälle rolleri, sõitsime veidi saarel ringi ja käisime ühes teeäärses kohas söömas. Et ellu pisut teravust tuua võtsin mina fried curry ja Jaanika fried chilli. Ja teravust saime täiega!!! Ei suutnud mina küll meenutada, kas ma oma pika elu jooksul miskit nii vürtsikat sõõnud olen ja isegi Jaanika - erru läinud Tai restorani töötaja oli pisarate äärel. Pärast sõitsime kahekesti rolleriga suud ammuli peas ja lasime meretuulele oma tulitavaid suid paitada. Selle käigus õnnestus mul neelata kaks kärbest ja üks putukas veel kelle nime ma vist ei tahagi teada :)
Mõne sõnaga tulemasolevatest üritustest ka. Homme toimub saare coolim pidu meie kompleksis nimega Cross dressing pool party. Neile võhikutele, kes ei tea mis cross dressing on siis vihjeks niipalju, et Tai on transvestiitide paradiis ja vastassoo riiete kandmine enamikele igapäevane tegevus. Siiski nuuskisime välja, et cross dressing on optional ehk vabatahtlik. Usun, et mina end Jaanika kitsastesse teksadesse mahutama ei proovi hakata :). Aga igatahes usume, et saame sellest peost ühe huvitava elamuse. Päev pärast seda e. esmaspäeval toimub meist ca 5 kilomeetri kaugusel aga Half Moon Party, mis pidavat olema justkui reivilaadne üritus. Igatahes soovitavad sellel üritusel varasmalt osalenud kamraadid meie kompleksist sinna kindlasti minna.
Alates meie eelmisest postitusest on meil siin nii mõndagi juhtunud. Tänu arvukatele ja varajastele ehitustöödele vahetasime oma vana elukoha Rainbow Bungalows teise koha vastu nimega Rainbow Bungalows :) Nad pole siin nimede valikul just eriti leidlikud:). Kolimine oli huvitav kogemus, nimelt meie kui vanad kitsipungid ei tahtnud takso eest kõva raha välja käija, seega rentisime endale rolleri. Kujutage nüüd ette pilti, kuidas Jaanika suur reisikohver oli minul ees jalgade vahel ja minu suur seljakott Jaanikal seljas :) Niimoodi me siis töristasime kahekesi siin kitsastes kurvides ja järskudest mägedest üles alla. Isegi kohalikud teeäärtel naersid meie üle, et mis need rumalad turistid siin jälle korraldavad. Igatahes jõudsime elu ja tervisega kohale, ning tundsime rõõmu säästetud 15 krooni üle. Ikkagi ühe õlle raha !! .
See uus elukoht tundus esmapilgul väga lahe. Meie majake oli otse mere kaldal ning suure terassiga ning lisaks ka odavam kui eelmine. Siis aga hakkasid jamad välja tulema. Esiteks ehitus, mille eest me eelmisest kohast üldse kabuhirmus põgenesime toimus loomulikult ka siin. Ja teiseks oli ennast meie majakese kõrval sisse seadnud pesakond hiigelsipelgaid, kelle hammustus võrdub Jaanika sõnul vähemalt herilase omaga. Terve meie suur ilus terass oli neid elukaid täis. Kus häda kõige suurem seal Seven Eleveni pood ja sipelga mürk kõige lähem. Susistasime mingi pool tundi oma terassi peal ja tulemus oli laitmatu - meie romantilisest merevaatega terassist oli saanud hiigelsuur sipelgate surnuaed.
Kui olime oma uues kohas end juba sisse seadnud ja jalutasime sel õhtul linna peale, avastasime oma suureks üllatuseks, et meie kõrval on sigalahe ja sigasuur bungalow kompleks koos basseini ja veelgi odavamate hindadega. Ja nagu juba traditsiooniks saanud pakkisime järgmisel hommikul oma kompsud jälle kokku ja tulime siia, seekord küll mitte Rainbow vaid hoopis Corali nime kandvasse kompleksi, millega oleme superrahul. Siin on väga lahedad inimesed, kogu aeg toimub midagi ja bassein on suurepärane vaheldus ülesoolatud mereveele. Esimesel hommikul pärast kolimist läksime kohe ujuma ja päevitama ning nagu iga teine valgenahaline turist tahtsime saada väga pruuniks väga ruttu. Tulemuseks oli loomulikult meeletult punane ning tulitav nahk nii et õhtul tekitas isegi voodis lesimine kannatamatut agooniat. Järgmisel päeval olime targemad ja hoidsime sellest salakavalast kollasest kerast, mida eestlane kutsub päikeseks eemale. Tegime hoopis seda, mida siia tegema tulime ehk siis mitte midagi. Õhtul pidutsesime oma resorti inimestega ja käsime õhtul ka rannas, kus olime tunnistajaks ja osalejateks meeletul ja metsikul rannapeol, kust ei puudunud vesipiip, tulega vehkivad kohalikud, väga internatsionaalne seltskond ja meeletult kõva, ent siiski hea muusika. Koju saime kusagil kella 4 paiku ja peab tunnistama, et täna hommikul mina ehk Harry just meeletult heas tujus ei olnud :) Organism nõudis oma lõivu eelmiselt õhtul sissekallatud õllede eest.
Täna päeval rentisime jälle rolleri, sõitsime veidi saarel ringi ja käisime ühes teeäärses kohas söömas. Et ellu pisut teravust tuua võtsin mina fried curry ja Jaanika fried chilli. Ja teravust saime täiega!!! Ei suutnud mina küll meenutada, kas ma oma pika elu jooksul miskit nii vürtsikat sõõnud olen ja isegi Jaanika - erru läinud Tai restorani töötaja oli pisarate äärel. Pärast sõitsime kahekesti rolleriga suud ammuli peas ja lasime meretuulele oma tulitavaid suid paitada. Selle käigus õnnestus mul neelata kaks kärbest ja üks putukas veel kelle nime ma vist ei tahagi teada :)
Mõne sõnaga tulemasolevatest üritustest ka. Homme toimub saare coolim pidu meie kompleksis nimega Cross dressing pool party. Neile võhikutele, kes ei tea mis cross dressing on siis vihjeks niipalju, et Tai on transvestiitide paradiis ja vastassoo riiete kandmine enamikele igapäevane tegevus. Siiski nuuskisime välja, et cross dressing on optional ehk vabatahtlik. Usun, et mina end Jaanika kitsastesse teksadesse mahutama ei proovi hakata :). Aga igatahes usume, et saame sellest peost ühe huvitava elamuse. Päev pärast seda e. esmaspäeval toimub meist ca 5 kilomeetri kaugusel aga Half Moon Party, mis pidavat olema justkui reivilaadne üritus. Igatahes soovitavad sellel üritusel varasmalt osalenud kamraadid meie kompleksist sinna kindlasti minna.
5 comments:
mina olen siin ainus kommenteerija, aga kuna ma tean täpselt, mis asjadest te räägite, siis ei saa mitte vaiki olla. seda ma olen kuulnud jah, et saarel 2 rainbow bungalow'd on, aga dave'i sõnul pole need võrreldavad :) aga kui lugesin postituse alguses, et coralisse kolisite, siis mõtlesingi kohe, et kas te ka sellele cross dressing basseinikale lähete. ja tuleb välja, et lähetegi. ma ise sinna ei jõudnudki kordagi, aga kõlakad käisid, et tegemist on eriti laheda üritusega. half moon partyl olen ma seevastu käinud ja ehkki mulle see supermuljet ei avaldanud (reiv ju ikkagi), siis leian, et ära peab ikka käima. muidu olen aga endiselt kade, et te seal ülimõnusal saarekesel elate. kallid
Jah maarja oled kahtlemata aktiivseim kommenteerija siin ja oleme sulle selle eest tänulikud, samas ma pole kindel et teised väga teavadki kuidas see kommenteerimine käib siin :)eks me siis anname teada, kas cross dressing party on lahe üritus või mitte aga ok tsauks praegu, läheme sooja sooja merevette ligunema...
Appi... Mis ma oskan öelda..kade, kade olen.. oikui kade... :) Ei jõua ära oodtagi, millal koos seiklema hakkame... Küsime siin Margusega iga kord teie postitusi lugedes, et miks kuradi pärast me ka enne Taimaale ei läinud.. (vastus endiselt sama... Anne...töö... :)) Aga meil on ilus sügisilm..lehed juba kollased-punased ja päike ka paitab põski... veel on rahulik, vaikus enne tormi ja mulle isegi meeldib... aga jah... kui nüüd uuesti lugeda teie lugu...siis jah... ikka olen kade...
-a-
Jusssike:D ja tema Harry!(sry Harry,ma pidin ütlema seda) Ühtemoodi kallid mõlemad,mul on nii hea meel teie üle!!
Ääretult vahva,et te selle aja võtate siia kirjutamaks oma tegemistest ja kogemustest.keep up.
siiani on blogi lugemine ainus igatsuse vastane pill.
tõsiselt,oma kaks korda päevas ikka käite mõttest läbi:)õigem oleks vist niipidi,et mina käin mõttes teie juurest läbi:D aga igatsus on ikka!
aga edaspidiseks kui see pill ei funksi ja kui te blogi kirj.aega nappima peaks(loodan,et mitte) riputage mõni motivatsiooni pilt mulle siia ,soovitatavalt üle keskmise kenast ja tõmmust,pleekinud juuste,surfava ok ok kena kuti pilt noh:)
muide,üks tähelepanek..te kirjutate niivõrd sarnaselt,et vahet teha kumb klahve vajutab võib ainult vihjete alusel nagu: "niipalju kui harry hiljuti opereeritud jalg lubas" või et "Jaanikasõnul võib sipelgahammustused võrreldavad herilaste omadega" päris hull btw.
okey sõbrikud,mul on üldpilti raske näha siin väikeses kastis ja nagu mind teate siis ma võin ennast lihtsalt unustada:)
kaillid teile.
aaaa pea.aegu oleks unustanud Jaanika,ära mu naksitrallilikku soovi unusta:D
:D:D:D jaanika suur kohver..
Ma ei saa mitte mainimaata jätta rolleriga pilti...kangesti tuleb meelde ülikiire Frrstyleri aeg.
Kas tegemist oli emotsiooniküllase taaskohtumisega?
Edu igaljuhul Teile.
P.S. Kirjutage lühemaid jutte...krt no ei viitsi nii pikka juttu lugeda... Juba Kirsi ajal viilisin kohustuslikust kirjandusest vaikselt mööda.
Või kirjuta mail mulle martin@diameeter.ee
Cheers
Post a Comment