Uus kodu, uus töö, uued tuttavad- kõik on uus.....

Jah, kallis lugeja, hetkel on veel kõik Austraalias uus ja huvitav meie jaoks, avastamisrõõmu on olnud palju-palju ja loodame siiralt, et see nii ka jääb mõneks ajaks. Seda sa vist juba oled kuulnud kusagilt, et leidsime omale väikese ja hubase kodukese ja nüüdseks oleme ka siia õnnelikult sisse kolinud. Elamisega oleme vägagi rahul, kurta pole millegi üle ja isegi majanaabrid on olnud siiani väga sõbralikud. Need, kes oskavad mõne sõna inglise keelt ikka püüavad meiega natuke suhelda ka aga need, kes ei oska või me lihtsalt ei suuda aru saada nende imelikust aktsendist, lihtsalt naeratavad meile. Ühesõnaga, väga sõbralik õhkkond on meie majas, sest kõik koguaeg naeratavad üksteisele :) Seda me oleme õppinud, et aasia inimesed on väga suured söögitegijad ja meie köögis on tunda koguaeg värskelt valminud riisi või nuudlite aroomi. Meil on isegi väga suur ja uhke riisi aurutamise masin köögis, mis töötab meil otseloomulikut 24 tundi ööpäevas, et soe riis oleks koguaeg käepärast aga meie seda kasutada veel ei oska ja pole julgenud küsida ka. Ilmselt on Aasisas selle masina kasutamise oskus elementaarsem kui jalgrattaga sõita oskamine. Kui meie köögis süüa teeme, siis tullakse vahel uudishimulikult vaatama, et missugune see Euroopa toit siis välja näeb. Arvan, et kui me mõnipäev kartulipudru tegema hakkame, siis lähevad ilmselt küll nende pilusilmad palju suuremaks kui need praegu on.
Suures toas on meil lisaks telekale ka playstation ja kahjuks on selle avastuse teinud ka Harry. Kui jaapanlased ja korealased siin armastavad mängida tetrist, siis Harry, kes pole saanud juba 2 kuud autoga sõita, teeb seda tasa rallit kihutades. Internet on meil siin majas mobiilne, paned mingi jublaka oma arvutile külge, mis ühendab sind internetiga. Kahjuks on ükskõik mille allalaadimine välistatud kuna allalaadimiste piir on 3 giga kuus ja kui see maht peaks ükskord täis saama, siis oleme netita. Kahjuks seda jublakat ei tohi oma tuppa viia, vaid peab kasutama ainult suures toas aga ega meie siis reeglitest kinni pea. Kuna kõik lähevad siin väga vara magama, siis meie oleme ainukesed hilised häkkerid majas.
Oleme endale lõpuks ka tööotsad suutnud leida. Kolm kuud puhkust on rahakotile ja pangakontole mõjunud salendavamalt kui kristlasele paastuaeg. Kahjuks me siin veel rahapuid ega põõsaid ka leidnud pole, seega polnudki nagu muud võimalust kui tööle minna. Aga peab ütlema, et need kolm kuud puhkust on meid päris ära rikkunud, ega tööd eriti ei viitsi enam teha ja hommikul vara tõusta on lihtsalt jube. Aga mis tööd me siis teeme? Harry on kontoritöö peal, sisestab hoolega excelisse numbreid ja paneb aruandeid kokku. Eriti tema arunatukest stimuleeriva otsaga just tegu pole aga vähemalt on mingigi regulaarne sissetulek kuniks midagi paremat leiab. Jaanika teeb vana head tuttavat tööd ehk siis on cateringi ettevõttes teenindaja. Kuna Jaanika on tuntud kui maailma suurim unimüts, siis sobis see töö talle väga hästi, kuna tööpäev algab tavaliselt alles kell 2 päeval või hoopis õhtul. Palga üle ei saa nuriseda, kuigi see võiks alati suurem olla.

Mis me siin siis veel oleme jõudnud näha või korda saata? Nädalavahetusel oli imeilus ilm ja otsustasime Marguse ja Annega loomaaeda minna, et lõpuks ka oma silmaga ära näha need kurikuulsad kängurud ja koaalad. Olime juba sellest väsinud, et kõik küsivad iga kord, kas oleme elusat kängurud ka näinud. Ja kulla Maarjakene - ära ütle, et loomaaias nähtu arvesse ei lähe... Muidugi läheb, sest kes see siis viitsib rongiga kuskile linnast välja kõrbesse sõita, et päris looduses kängurusid näha - küll jõuab veel, oleme siin Austraalias alles napilt 3 nädalat olnud. Igatahes oli meil väga vahva päev, nägime igasuguseid teisi huvitavaid loomi ka. Nalja pakkus muidugi asjalugu et suurem osa loomadest olid tulenevalt kuumast-kuumast päikesest suures lebotamisehoos ja erilist actionit just kusagil ei toimunud. Ühed elukad kes meile eriti hästi meelde jäid olid tohutusuured ja eriti pikade juhtmetega 2 kilpkonna, kelle kilpide sisse mahuks vabalt kas üks korpulentne Harry või 2 keskmist eesti naist. Kuigi vaieldamatuks lemmikuks sai meil siiski üks tore koaala kes eriti agaralt eukalüpti lehti nosis ja lihtsalt maru kaisutatav välja nägi.

Pühapäeval aga oli siin linnas selline huvitav üritus nagu Red Bull Air Race ehk siis eestikeeli lennukite võidusõit. Juba eelnevatel päevadel võis kosta linnast lennukite mürinat aga pühapäeval oli see kõige tähtsam sõit ehk siis finaal. Istusime jõe ääres imeliku valge ja väga tolmuse liiva peal ning vaatasime pead kuklas lennukeid. Jõe peale oli pandud täispuhutud takistused ja nende vahelt pidid nad läbi sõitma kas siis horisontaalselt või vertikaalselt. Ja muidugi oli üheks ülesandeks ka surmasõlm, mis kaugelt vaadatas ei tundunud väga hirmus aga lennukis ise olla küll ei oleks tahtnud. Võidusõidu vaheaegadel lõbustati vaatajaid erinevate lennukite show'dega, näiteks mõned tegid õhus erinevaid kujundeid, päris madalalt jõe kohalt sõitis üle suur reisilennuk, nägime ja muidugi ka kuulsime ära reaktiivlennuki ja palju muudki.
Pühapäeval jõudis lõpuks siia ka Ivi, kes oli siiani Tais, Kuala Lumpuris ja Singapuris ringi reisinud. Reisiga jäi ta väga rahule ja nagu meiegi oli leidnud palju uusi sõpru juurde. Esmaspäeval oli Harry tööl ja Jaanika tegi Ivile väikse tutvustava tuuri linnas. Erinevalt nädalavahetusest oli esmaspäeval päris jahe ilm ja kuni tänaseni on iga päev ka vihma sadanud. Ivi jaoks on siin eriti külm, sest kui oled alles hiljuti Aasiast tulnud, siis oled harjunud iga päev ikka 35 kraadiga. Kui meiegi mõned nädalad tagasi siia saabusime, siis tundus ka siin väga külm aga tegelikult pole hullu midagi. Loodame ainult et vihm jääb järgi ja rohkem võiks päikest näidata.
Oma jutujärje võtaksime seekord kokku ühe lihtsa retseptiga mis ehk paljudele lugejatele ühel voi teisel moel võib ara kuluda. Aga Sinuga armas lugeja kohtume juba järgmisel korral.

Õhtune retseptisoovitus: Odav internet

Koostisosad:

• 1 Wifi antenniga varustatud sülearvuti
• 25 - 50 ühikut kohalikku raha
• 1 baaridest ja kohvikutest kubisev tänav

Võtke sülearvuti kaenlasse ning minge baaridest ning kohvikutest kubisevale tänavale. Lülitage sülearvuti sisse. Kontrollige, et ka Wifi antenn oleks sisse lülitatud. Kõndige mooda baaridest ja kohvikutest kubisevat tänavat aeg-ajalt Wifi signaalide nimekirja uuendades. Juhul kui mõni neist on korraliku signaaliga, jatke selle signaali nimi meelde. Vaadake üles ning tehke kindlaks kas selle signaali nimi kattub mõne baari voi kohviku nimega teie lähiumbruses. Kui ei kattu, vaadake tugevuselt järgmist signaali jne. Kui aga mõne signaali nimi kattub mõne kohviku voi baari nimega astuge sinna sisse. Istuge mõnda lauda maha ja tellige odavaim asi menüüst. Küsige teenindajalt viisakuse pärast kas neil internet on. Ilmselt on tegu Security Enabled (kaitstud) võrguga, seega on sinna sisse pääsemiseks tarvis koodi. Paluge teenindajal tuua Teile internetikood. Kui see käes, sisestage see oma arvutisse ja paluge oma arvutil see kood mällu salvestada. Surfake internetis kuni soovite ja restoranist lahkumisel ärge unustage oma tellimuse eest maksta.
Nüüd kui soovite edaspidi internetti minna siis tarvitseb Teil vaid selle baarile voi kohvikule piisavalt lähedale minna ja mugav koht leida (pargipink, trepp vms) ning internet on seal edaspidi tasuta. Enamikus kohtades interneti koodi ei muudeta.
Retsept on suhteliselt lollikindel, mitmeid kordi spetsialistide poolt järele proovitud ning sel puuduvad püsikulud. Veelgi parem on see, et see retsept toimib ilmselt peaaegu kõikjal maailmas kus Wifist kuuldud on.

Serveerige külmalt !

Head isu!