Keskmine austraallane

Lugejate tungival soovil otsustasime avaldada teise kirjutise sarjast "teisiti". Seekord võtame luubi alla Austraalia keskmise inimese. Mis loom see on? Milline välja ta näeb? Mida ta sööb ja joob? Millega ta tegeleb?Mida seljas kannab? Kuidas eestlasesse suhtub? jne... Kes sellekordse loo läbi loeb saab siis suurepärase pildi sellest milliste inimelukatega meil vapratel rändajatel siin iga päev rinda pista tuleb.



Esmalt siis üldisest - Austraalias on hetkel ca 21,3 miljonit elanikku, kuid rahvaarv suureneb kogu aeg tänu lokkavale sisserändele. Austraalia pindala on umbes sama suur kui Euroopa oma mis toob meid huvitava tõsiasjani, et siin on iga elaniku kohta ca 2,3 km2 maad.(jaapanlaste märg unenägu :) Seda pole mitte vähe aga kahjuks on enamik maast elamiskõlbmatu kõrbega kaetud seega on 85% elanikest kogunenud elama linnadesse.

Väljanägemine on keskmisel Austraallasel päris tavaline. Kui heita pilk piisavalt kaugele ajalukku, siis leiame, et enamik Austraalia elanikest on eurooplaste ja eriti Suurbritanniast pärit 18 sajandil sinna saadetud vangide järeltulijad. Seega pool sajandit tagasi nägi keskmine austraallane välja nagu keskmine inglise rets, kes on end liiga kauaks solaariumisse unustanud. Viimase 50 aasta jooksul on aga hirmuäratavalt suurenenud Aasia inimeste sisseränne mis on ehk keskmise austraallase profiili muutnud veidi pilusilmsemaks, mustajuukselisemaks, kollasemaks ja lühemaks. Loomulikult ei saa ka unustada Austraalia pärismaalasi aborigeene, kes lisavad meie keskmise austraallase profiilile pisut mustanahalisust. Samas on hetkel elanikonnas aborigeene vaid mõned hädised protsendid ning meeletult tugevalt see meie pilti ei muuda. Et sinu jaoks asi eriti lihtsaks teha siis keskmine austraallane - see on päevitunud ja ennast käest ära lasknud inglane, kel silmad natuke pilus.



Riietuda armastab austraallane mugavalt - kui vähegi võimalik viskab ta selga T-särgi ning jalga shortsid ja varbavaheplätud. Viimaseid kutsutakse siin hellitavalt thong´ideks, palume mitte segamini ajada paarist pealast ja pitsilapist koosneva naiste aluspesuga! Endast lugupidavates meelelahutus- ja toitlustusasutustes eksisteerib ka teatav miinimumetikett, mis enamasti tähendab, et plätude asemel võiks jalas midagi muud olla :) Töökohal kehtib esmaspäevast-neljapäevani tavaline kontorietikett, kuid reedeti korraldatakse tavaliselt ettevõtetes casual friday´sid, mil pole patt ilmuda tööle ka teksades ja T-särgis. Erandiks on siin muidugi töökohad kus on oma vorm. Koolilapsed kannavad peaaegu eranditult alati koolivormi ja siin tundub see olevat nii pikajaline traditsioon, et keegi eriti vist ei kobise ka enam. Eestis ei mängiks ilmselt koolivormi üleriiklikuks tegemine mingi valemiga välja, erandiks siin muidugi paar laitmatu muljega eliitkooli.


Söögi ja joogi harjumused on keskmisel austraallasel kohutavad. Hamburgerid, friikartulid, pirukad, lasagne, hiina kiirtoit, pirakad lihatükid, koogid, jäätis jne. Kogu eelneva menüü tõttu võttis keskmine austraallane mõni aeg tagasi keskmiselt ameeriklaselt üle maailma ülekaalulisema inimese tiitli. Uskumatu kas pole - keegi sööb veel rohkem ja teeb veel vähem trenni kui ameeriklane :) Loomulikult esineb ka nö ekstremiste kes teevad 5 päeva nädalas trenni, söövad ainult juurvilja ja käivad aeg-ajalt rannas sixpackiga uhkustamas. Nemad on aga ilmselt paraku väljasurev tõug. Meie siinoleku ajal oleme küll pannud tähele et viimasel ajal on eriti eelpoolmainitud tiitli pärast ühiskond muutunud olukorrast väga teadlikuks ning pidevalt näidatakse telekas ülekaalulisuse vastaseid reklaame ja telesaateid - keskmine austraallane suhtub sellesse nagu kõigesse muusse ehk siis ülima suvaga. Liialdamata ütleksime kokkuvõtteks, et Austraalias saab jagada kõik inimesed kas ülekaalulisteks, väga vormis olevateks või aasialasteks :)
Söögilõigu juurde lisaksime ka seda, et kui sind kutsutakse austraallase juurde külla, siis on tavapärane, et söögi- ja joogipoolise pead isa kaasa võtma - vahest lisatakse see isegi kutsele. Kui midagi kaasa ei võta siis riskeerid nälja, janu ja edaspidiste küllakutsetega.


Viisakusreeglid on siin kaduv nähtus. Esimese asjana paneb välismaalane tähele, et kõik kutsuvad kõiki eesnimepidi, olgu sa parasjagu pangas, maksuametis, restoranis või pereseltsis. Narrustele nagu ukse avamine, oma istekoha pakkumine ühistranspordis jne siin eriti aega ei raisata. Tervituseks piisab tavaliselt poolsuletud suuga "G´day" (lüh Good day´st - eesti keeli siis head päeva) pomisemisest, hüvastijätuks kuuled ehk kõige tihemini fraasi "seeya"(lühend See you later´ist)
Üllatav oli esialgu kui piinliku täpsusega suhtub see muidu kõigesse ülimalt vabalt suhtuv keskmine austraallane järjekordadesse. Isegi bussipeatustes võetaks 5 min enne bussi saabumist kenasti järjekorda, nii et bussi ukse ees ei teki kunagi Eestis tuttavat puntratantsu. Samas võetakse järjekordades või üldse midagi oodates alati olukorrast viimast ning ei tasu üllatuda kui kõrvalseisvad kodanikud sinule kohe hinge puistama hakkavad. Naljakaim seik juhtus meil ehk rongipeatuses kui üks noormees selgelt üleoleva suhtumisega ülistavalt oma Air Jordani tossudest meiega rääkima hakkas - siis oli küll selline tunne, et no mida veel kulla mees.



Töösse suhtub keskmine austraallane kui vahendisse mis annab neile raha, et tegeleda asjadega mis neile tegelikult meeldib teha. Olgu selleks siis surfamine, ostlemine, söömine, joomine vms. Usume, et eestlasega võrreldes on siin töömoraal madalam ning inimesed võtavad asju vabamalt. Kui ei saanud seekord seda uut ja paremat töökohta, siis ei saanud - eks järgmine kord proovib jälle. Umbes samasugune suhtumine on ka tähtaegadesse - ei saanud selleks kuupäevaks projekti valmis - No worries! Vastupidiselt Eestile kus töötajad saavad lausa silmnähtavalt jälgida kuidas tähtaja lähenedes ülemuse peas juuksed aina hallikamat varjundit võtavad.


Üks asi mida kängurumaad külastav kodanik veel kindlasti tähele paneb on see, et austraallased on hullud vee järele. Kõik suuremad austraallaste pesitsuspaigad on koondunud kas mõne jõe, järve või ookeani äärde ning sellest võetakse ka alati viimast. Kes ujub, kes surfab, kes sõidab kanuuga - nimekirjas on kõik võimalikud veega seotud spordialad, peale selle joomise. Juua eelistab austraallane ikka õlut või limpsi. Tegelikkuses on ausside veelembus mõistetav ka - kliima on siin lihtsalt nii põrgulikult kuum, et ega päevasel ajal ei olegi võimalik midagi muud teha. Autorid võivad omast kogemusest rääkida kuidas esimene jooksuring päise päeva ajal ümber kvartali päädis peaaegu südame - või vähemalt kuumarabandusega.


Austraallastel on teadaolevalt kolm rahvusspordiala: jalgpall ehk footy, kriket ja õllejoomine. Noh vähemalt üks neist on populaarne ka eestis - eks austatud lugeja ise tehku omad järaldused milline :) Jalgpall pole siin aga jalgpall tema eestipärases tähenduses, tegu on rohkem umbes nagu inglaste ragbiga. Tegemist meeltult vägivaldse spordialaga, kus ilma kaitsmeteta tõmmatakse vastaseid armutult maha ning pea igas mängus tuleb kiirabil paar mängijat kanderaamil platsilt minema toimetada.
Teise peamise spordiala kriketi tohutu populaarsus on meie, rumalate eestlaste, jaoks jäänud täielikuks müsteeriumiks. Tegu siis põhimõtteliselt nagu pesapalliga aga ühte mängu mängitakse ca 4-5 päeva!
Õllejoomist vast kommenteerida pole vaja, seda spordiala tunneb ju iga eestlane suurepäraselt isegi.



Eestlastess suhtutakse Austraalias tavaliselt hästi ehkki 98% elanikonnast pole mitte kõige õrnemat aimugi mis loom see Estonia on. pärast juba sissekulunud selgitustööd, et Euroopas ja Soome all, tekib suuremale osale mingi ähmane äratundmistuluke silmas vilkuma aga sinna tavaliselt sinnapaika see vestlus jääbki, ega keskmine austraallane ei taha ju tunnistada, et ta euroopas eriti peale inglismaa midagi kaardil ära ei tunne. Samas on olukord kindlasti kordades parem kui USA´s.


Aeg-ajalt oleme kohanud ka inimesi kes varem eestlastega kokku puutunud on ja peame tunnistama et meie eelkäijad siin mandrikesel on jätnud väga toreda, tööka ja üleüldse hea inimese mulje. Pole veel kuulnud kedagi ütlemas, et "Ah te olete eestist - siis me teid tööle/sõbraks/kliendiks vms ei soovi!"


Selle toreda mõttega siis seekord lõpetaksime - loodame, et said vähe parema ülevaate sellest mis elajatega me siin päevast-päeva kokku puutuma peame.


Seeya !