Päevajagu vähem kui 3 kuud Eestist eemal...

Uskumatu, et oleme oma retke peal olnud juba peaaegu terve pika kvartalijagu aega... Selle aja jooksul oleme avaldanud 17 (käesolev kaasaarvatud) seiklustest, lollustest ja andetust kirjaviisist pungil postitust, mis kogu oma "hiilguses" sulle hea lugeja loodetavasti ka pisut rõõmu on toonud. Ise oma postitusi hiljaaegu läbi vaadates oleme jõudnud arusaamisele, et blogi on üks marutore asi !!! "Hetke vaid, mõni mälestus kestab..." laulis kunagi varalahkunud Alender ja kes teaks seda paremini kui maailma lühikeseima mälu konkursil (kui selline asi olemas oleks) kindlalt esikohale pretendeerivast Harryst.
Nüüd aga, õnnelike blogiomanikena, täiendaksime seda ajatut klassikut klausliga "kui sul pole just blogi kuhu mälestused talletada", sest ise oma kirjutatud läbi lugedes saime taaskord nii oma kuudetagused Tai seiklused ja ka Austraalia külastuse esimesed nädalad uuesti omal moel läbi elada. On ikka üks sigatore reis olnud ja loodame, et see jätkub samas vaimus ka edaspidi. Aga kuna me teame, et sina ei tulnud siia lehele mitte eilaseid uudiseid uuesti lugema, siis oleme meie taaskord oma näpukestel klaviatuuril klõbistada lasknud ja oma värsked tegemised sinu jaoks kirja pannud.

Eelmise nädala kolmapäeval, peale eelmise postituse postitustelehele postitamist (proovige seda vindise peaga 3x kiiresti öelda :) surfasime internetis ja mõtlesime lähenevate Jõulupühade vaimus kontrollida kas siin Perthis ka sellist imepoodi leidub, kust hapukapsast ja hapukoort leida võib. Seda sellepärast, et ilma hapukapsa ja kartulisalatita Harry lihtsalt keeldub Jõule tähistamast. Ja kuigi tuli välja, et sellist asja nagu Eesti pood siin loomulikult pole, võime oma kapsad ehk ühest kohast siiski kätte saada. Nimelt asub meie residentsist ca 15 min bussisõidu kaugusel Perthi ainus Vene pood, seda vähemalt planeedi targeima mehe Mr. Google´i arvates. Et mitte asja juhuse hooleks jätta, võtsime kohe neljapäeval teekonna sinna poodi jalge alla, et kohe kindlaks teha kas peame oma kapsaid kusagilt mujalt otsima või saab need ikka sealt kätte. Tegemist polnud just meeletusuure kohaga aga kohe sisse astudes võttis meid uksel vastu jutukas ukrainlanna Svetlana kes meie eestikeelse mulisemise peale meiega kohe vene keeles rääkima hakkas ja ega enne ei lõpetanudki kui me uksest uuesti välja astusime ja kes teab võibolla isegi ka mitte siis. Igatahes olime nagu lapsed kommipoes ja leidsime, et saame sealt jõuludeks kindlasti kõik vajaliku peale verivorsti. Lahkudes ilutsesid meie nägudel laiad naeratused ja kotis oli kilo pelmeene, purk hapukoort, purk boršisuppi ja neli kohukest.
Samal õhtupoolikul läks Jaanika kõht borši täis tööle ja Harry otsustas viimaks külastada meie majast ca 5 min jalutuskäigu kaugusel asuvat ujulat, et vaadata kas seal hinnakirjas väljareklaamitud saun ka midagi väärt on. Tegemist oli loomulikult aurusaunaga ja peab tunnistama, et mitte eriti heaga, sest Tais oli nii mõnigi vihmane päev
soojem ja niiskem kui see alusetult saunaks kutsutav istumiskohakene keset ujulat.

Reedel võtsime meie ja Margus ette teekonna randa, sest ilm oli super ja Margus kibeles oma hiljuti ostetud surfilauda proovima. Kuna meie tavalisse randa Scarbroughsse sõidab ainult buss ja selles pole surfilauaga just kuigi mugav siis mõtlesime seekord hoopis mõnda uut randa külastada kuhu pääseb ka rongiga ligi. Seega põutasimegi omadega kohta mida kutsutakse Mosman Park´iks ning mis asub meie kuutagustest postitustest tuttavast Cottesloe rannast veel mõned kilomeetrid kesklinnast lõuna pool. Randa jõudes pidime kahjuks pettuma kuna tegemist polnud sugugi ujumiseks sobiva merepõhjaga rannaga, küll aga pidavat see siltide järgi olema suurepärane koht snorgeldamiseks, mida ehk ühel päeval ka sinna tegema läheme. Surfi- ja bodyboardidega, millega meie tol päeval varustatud olime, teatavasti just eriti edukalt snorgeldada ei saa, seega ei jäänudki meil vaesekestel muud üle kui oma sammud mõned kilomeetrid põhja pool asuva tuttava Cottesloe ranna poole seada. Veetsime seal toreda päeva, vaatamata ehk asjaolule et lained olid isegi bodyboardiga sõitmiseks kesisevõitu, rääkimata siis veel Marguse surfilaua jaoks. Samas oli kogu üritusel ehk pigem sümboolne tähendus, et sai justkui uus laud ära ristitud vms.

Laupäeval käisme taas rannas, sedakorda vaid bodyboardidega varustatuna ja jälle vanas heas Scarbrough´s. Tuul ja lained olid ikka parajalt võimsad aga kahjuks mite otse kalda poole, nii et kui olime 20 min vees olnud, pidime ca 50-100m oma vetteronimise kohast kaugemal välja tulema ja mööda kalda äärt tagasi oma asjade juurde kõmpima. Mida aeg edasi seda võimsamalt hakkas hoovus meid ära kandma, nii et lõpuks tuli juba pea iga kahe sõidu järel kalda peal oma asendit ranna suhtes nö kohendamas käija.
Õhtupoolikul käisime päeval suure sebimisega merepõhja jäetud kilosid Marguse ja Anne juures grillvorstide ja lihaga asendamas. Saime kaotatud kilod tagasi ja mõned vist veel pealakauba juurdegi sest tavapäraselt lahkusime sealt suhteliselt hilja ja toidust rasedatena.

Pühapäev oli meie eelmise nädala asjalikuim päev, sest võtsime ette pika teekonna Perthi ühte suurimasse turistiatraktsiooni millel nimeks Aquarium of Western Australia ehk lühidalt AQWA. Tegemist Lääne Austraalia suurima omataolise keskusega kus saab näha ja katsuda suuremat osa Lääneranniku mereelukatest ja -taimedest. Kohale jõudes avastasime, et kohe AQWA kõrval asuvad paadisadam, suur lõbustuspark ja veelgi suurem turutaoline moodustis. Koos AQWAga moodustasid eelpoolnimetatud koos suure meelelahutuskompleksi, mis pühapäevale kohaselt oli lastega peredest pungil nagu Jõuluvana kott enne Lapimaalt teeleasumist. Meie prioriteet oli aga siiski AQWA, seega alustasime sealt. Seal nägime suurt hulka erinevaid veeelukaid ning eriti meeldis meile veealune tuur keset ilmatusuurt basseini, mis oli täidetud kõiksugu erinevate suurte ja väikeste mereelukatega, kelle seast ei puudunud ka haid, raid ja kilpkonnad.

Veel jäi meile hästi meelde väike bassein erinevate kaladega kus võis julgelt käe sisse pista ja elukaid katsuda. Esialgu oli natuke hirmuäratav parajalt pirakat raid paitada aga teda ei häirinud see küll karvavõrdki. Noh ühe asja saab siis jälle tegemiste nimekirjast maha tõmmata - oleme katsunud pirakat raid :) Oma ringkäigul tegime kuhjaga igasugu pilte ka millest paremaid palasid saab austatud lugeja ka siin blogis imetleda. Pärast käisime veel kõrvalasuval turul oma kehasid kinnitamas ja pisut eemal asuvas rannas liival päikese käes leiba luusse laskmas.

Esmaspäeval käis Harry oma tööintervjuul, mis nagu eelmises postituses ka mainitud sai on seotud Greenpeace´i liikumisega. Reaalsuses on tegu Greenpeace´i taolistele mittetulundusorganisatsioonidele rahakogumisteenust pakkuva ettevõttega. Kas Harry seal ka tööd saab, pole veel kindel, kuna soovijaid oli sellele ametile kokku tulnud 8 ja palgatakse ainult 2. Igatahes lubati reedel edukatele kandidaatidele helistada ja eks anname siis juba järgmine kord teada, kas Harry suutis end 4 tundi kestnud intervjuul ka heast küljest näidata (kui tal selline asi üldse olemas on)
Samal õhtupoolikul käisime oma kodulähedases keskuses videolaenutuses ja avastasime oma suureks üllatuseks et DVD´de laenutamine on siin võrreldes Eestiga ikka väga odav. Siin on selline pakett, et saad võtta 2 uut filmi 1 päevaks ja 4 vanemat linateost 10 päevaks kokku 10 dollari eest, mis teeb ca 13 eeki filmi eest. Olgu võrdluseks öeldud, et Eestis maksab igasugune film Videoplanetis 50 eeki üheks päevaks. Kui aga viimaks oma DVD´de kuhjaga koju jõudsime avastasime oma suureks õuduseks, et meie DVD mängija ei ole sugugi koostööaldis ja keeldub korralikult töötamast. Nüüd oleme viimased paar päeva vaadanud oma filme Korea poiste läptopist, sest meie pisikene raalikene kahjuks sellise auguga varustatud pole kuhu DVD sisse mahuks.

Ja hakkabki nagu selleks korraks jutt otsa saama. Lõpetuseks viskaksime kõigile tugeva loogilise mõtlemisega inimestele õhku küsimuse, mis esitati Margusele ühel tööintervjuul:

"Mis juhtub korra minutis, kaks korda momendis aga ei kordagi sekundis?"

Vastused paluksime kirjutada selle postituse kommentaaridesse...

Olge muhedad!