G´day mate,
Seekord ütleme kohe ausalt ära, et kui surfasid siia lehele selleks, et sa ei viitsi töö juures midagi asjalikku teha ja loodad siin pikalt aega elutuks taguda siis ei saa me sind seekord eriti aidata :) Meil lihtsalt ei ole midagi põrutavat juhtunud. Sellegipoolest proovime anda endast parima, et oma rüperaali väikese, kuid tubli klaviatuuri seest miskit postituse moodi asjandust välja imeda ja sulle siiski kasvõi 5 minutikski lugemist leida.
Viimase postituse üleslaadimise hetkest oleme terve aja kas puid istutanud, söönud või maganud. Ahjaa neljapäeval oli natuke põnevam õhtu ja siis mängisime teiste töökaaslastega Uno't ja Pokkerit. Aga kõige rohkem oleme loomulikult puude istutamisega tegelenud. Usu või ära usu aga oleme kahepeale nüüdseks istutanud juba ligi 25 tuhat puud. Ja see number tõuseb iga päev tuhandete puude võrra. Meie kätele ja jalgadele on rakkude asemel tekkinud talupojalikult paks ja kõva nahk ning meie tavapärane päevakava on nii kardinaalselt sassi löödud, et isegi oma vabadel päevadel nagu täna suudame me kõige rohkem kuni kella 6 või 7-ni magada. Kujutad sa sellist olukorda ette kallis lugeja - oled just raske töönädala lõpetanud, avad oma esimese vaba päeva hommikul silmad ning avastad oma suureks õuduseks ajanäitajale pilku heites, et kell on alles 6.00 ja päikegi pole mägede tagant veel tõusnud. Uni on läinud, telekast ei tule midagi, poed ja meelelahutusasutused on kinni, kõik teised inimesed magavad - kohutav! Mida üldse teevad inimesed kes nii vara ärkavad? Meie nõnda varjane ärkamine on aga loomulikult otses seoses sellega, mis kell me magama läheme. Peame piinlikusega tunnistama, et umbes kella 8-9 ajal õhtul kaotame me oma haigutamise üle absoluutselt igasuguse kontrolli ning silmalaugude ülevalasendis hoidmine tundub meile raskeima tegevusena mida siin maamunal kunagi nähtud. Loodame siiski, et kui ükskord selle tööga lõpparve teeme ja elu tagasi normaalsesse rööpasse läheb, siis suudame jälle vabadel päevadel voodist alles pärast lõunat püsti saada... nagu normaalsetel inimestel kombeks ;)
Töös erilisi muudatusi toimunud pole, peale selle, et iga kasti puude pealt saame nüüd 1 dollari vähem raha kui enne ehk siis 4 dollarit. Kasti hinda muudeti väidetavalt sellepärast, et paar päeva tagasi olevat me hakanud palju parema maapinna peale istutama. On see sindrinahk nüüd siis parem või mitte ei ole me küll eriti aru saanud aga noh mis meil ikka kobiseda - tööd ja raha on meil hetkel väga vaja, töö otsijaid on palju ja tööd vähe, seega dikteerib mängu tööandja :) Õnneks oleme iga päevaga muutunud ka aina kiiremateks ja sujuvamateks istutajateks ning parimatel päevadel oleme istutanud isegi vastavalt Jaanika 34 ja Harry 56 kastitäit puid. Stabiilselt selliste numbrite näitamisega oleme me muide mõlemad kerkinud vastavalt meeste ja naiste kategoorias vägagi arvestatavateks tegijateks ning meie ülemus Graig ei suuda eriti just eesti naiste töökust ära imestada ja kiita :)
Mõne sõnaga ilmast ka... seni on meil töö juures ilmadega väga vedanud, ainult paar korda on päike terve päeva väljas olnud ja kaenlaaluseid hirmsuurte laikude kostitanud, ülejäänud aja oleme nautinud mõnusalt pilvist ilma, mis on puudeistutamiseks kahtlemata sobivaim. Vabadel päevadel nagu täna on ilm nagu tellitult imeilus ja päikesepaisteline, mitte nagu Austraalia lõunaosas Sydney, Melbourne ja Brisbane kandis, kust me mõned nädalad tagasi putku pistsime. Kui uudiseid uskuda siis olevat seal praegu kümnendi tugevaimad vihmad ja paanikat tekitavad üleujutused. Võiks öelda, et meie ajastus siia põhja poole tulles oli ideaalilähedane ja loodame et siia 
need vihmasajud ei jõua. Eile kasutasime seda ilmataadi heldust, millega ta meie vabadel päevade ajal Queenslandi kostitab ka hoolega ära ja lasime ühel paadikesel end lähedalasuvale paradiisisaarele sõidutada. Saarel on nimeks Great Keppel Island ning seal oli väga mõnus praktiliselt inimtühjades valge liivaga randades päikese käes peesitada ning ammuilma soetatud snorgeldamisvarustusega helesinirohelises vees koralle ja nende vahel seiklevaid kirjuid kalakesi uudistamas käija. Veealune maailm on ikka imeline! Tagasitulles korjasime endale mälestuseks kaasa ka kotitäie kookospähkleid, mille avamisega end täna lõbustama hakkame. Kui keegi on ise proovinud või näinud filmi "Cast away", mille peaosas Tom Hanks ja vollepall nimega Spalding siis tead isegi kui raske see tegevus tegelikult on. Ilmselt lähevad käiku nii kuurist leitud haamer, kui mäkaiveri taskunuga, et neist kuramuse pähklitest piima kätte saada :)
Sellest kuidas meil see välja tuli ja kas keegi ka protsessis viga sai kirjutame aga juba järgmisel korral.
PS: Palju palju palju palju õnne Harry vennale Laurile ja tema kaasale Mari-Liisile tüdrukutirtsu sünni puhul !!! Loodame, et Lauril selles naistekarjas raskeks ei lähe :)
Seekord ütleme kohe ausalt ära, et kui surfasid siia lehele selleks, et sa ei viitsi töö juures midagi asjalikku teha ja loodad siin pikalt aega elutuks taguda siis ei saa me sind seekord eriti aidata :) Meil lihtsalt ei ole midagi põrutavat juhtunud. Sellegipoolest proovime anda endast parima, et oma rüperaali väikese, kuid tubli klaviatuuri seest miskit postituse moodi asjandust välja imeda ja sulle siiski kasvõi 5 minutikski lugemist leida.
Viimase postituse üleslaadimise hetkest oleme terve aja kas puid istutanud, söönud või maganud. Ahjaa neljapäeval oli natuke põnevam õhtu ja siis mängisime teiste töökaaslastega Uno't ja Pokkerit. Aga kõige rohkem oleme loomulikult puude istutamisega tegelenud. Usu või ära usu aga oleme kahepeale nüüdseks istutanud juba ligi 25 tuhat puud. Ja see number tõuseb iga päev tuhandete puude võrra. Meie kätele ja jalgadele on rakkude asemel tekkinud talupojalikult paks ja kõva nahk ning meie tavapärane päevakava on nii kardinaalselt sassi löödud, et isegi oma vabadel päevadel nagu täna suudame me kõige rohkem kuni kella 6 või 7-ni magada. Kujutad sa sellist olukorda ette kallis lugeja - oled just raske töönädala lõpetanud, avad oma esimese vaba päeva hommikul silmad ning avastad oma suureks õuduseks ajanäitajale pilku heites, et kell on alles 6.00 ja päikegi pole mägede tagant veel tõusnud. Uni on läinud, telekast ei tule midagi, poed ja meelelahutusasutused on kinni, kõik teised inimesed magavad - kohutav! Mida üldse teevad inimesed kes nii vara ärkavad? Meie nõnda varjane ärkamine on aga loomulikult otses seoses sellega, mis kell me magama läheme. Peame piinlikusega tunnistama, et umbes kella 8-9 ajal õhtul kaotame me oma haigutamise üle absoluutselt igasuguse kontrolli ning silmalaugude ülevalasendis hoidmine tundub meile raskeima tegevusena mida siin maamunal kunagi nähtud. Loodame siiski, et kui ükskord selle tööga lõpparve teeme ja elu tagasi normaalsesse rööpasse läheb, siis suudame jälle vabadel päevadel voodist alles pärast lõunat püsti saada... nagu normaalsetel inimestel kombeks ;)Töös erilisi muudatusi toimunud pole, peale selle, et iga kasti puude pealt saame nüüd 1 dollari vähem raha kui enne ehk siis 4 dollarit. Kasti hinda muudeti väidetavalt sellepärast, et paar päeva tagasi olevat me hakanud palju parema maapinna peale istutama. On see sindrinahk nüüd siis parem või mitte ei ole me küll eriti aru saanud aga noh mis meil ikka kobiseda - tööd ja raha on meil hetkel väga vaja, töö otsijaid on palju ja tööd vähe, seega dikteerib mängu tööandja :) Õnneks oleme iga päevaga muutunud ka aina kiiremateks ja sujuvamateks istutajateks ning parimatel päevadel oleme istutanud isegi vastavalt Jaanika 34 ja Harry 56 kastitäit puid. Stabiilselt selliste numbrite näitamisega oleme me muide mõlemad kerkinud vastavalt meeste ja naiste kategoorias vägagi arvestatavateks tegijateks ning meie ülemus Graig ei suuda eriti just eesti naiste töökust ära imestada ja kiita :)
Mõne sõnaga ilmast ka... seni on meil töö juures ilmadega väga vedanud, ainult paar korda on päike terve päeva väljas olnud ja kaenlaaluseid hirmsuurte laikude kostitanud, ülejäänud aja oleme nautinud mõnusalt pilvist ilma, mis on puudeistutamiseks kahtlemata sobivaim. Vabadel päevadel nagu täna on ilm nagu tellitult imeilus ja päikesepaisteline, mitte nagu Austraalia lõunaosas Sydney, Melbourne ja Brisbane kandis, kust me mõned nädalad tagasi putku pistsime. Kui uudiseid uskuda siis olevat seal praegu kümnendi tugevaimad vihmad ja paanikat tekitavad üleujutused. Võiks öelda, et meie ajastus siia põhja poole tulles oli ideaalilähedane ja loodame et siia 
need vihmasajud ei jõua. Eile kasutasime seda ilmataadi heldust, millega ta meie vabadel päevade ajal Queenslandi kostitab ka hoolega ära ja lasime ühel paadikesel end lähedalasuvale paradiisisaarele sõidutada. Saarel on nimeks Great Keppel Island ning seal oli väga mõnus praktiliselt inimtühjades valge liivaga randades päikese käes peesitada ning ammuilma soetatud snorgeldamisvarustusega helesinirohelises vees koralle ja nende vahel seiklevaid kirjuid kalakesi uudistamas käija. Veealune maailm on ikka imeline! Tagasitulles korjasime endale mälestuseks kaasa ka kotitäie kookospähkleid, mille avamisega end täna lõbustama hakkame. Kui keegi on ise proovinud või näinud filmi "Cast away", mille peaosas Tom Hanks ja vollepall nimega Spalding siis tead isegi kui raske see tegevus tegelikult on. Ilmselt lähevad käiku nii kuurist leitud haamer, kui mäkaiveri taskunuga, et neist kuramuse pähklitest piima kätte saada :)Sellest kuidas meil see välja tuli ja kas keegi ka protsessis viga sai kirjutame aga juba järgmisel korral.
PS: Palju palju palju palju õnne Harry vennale Laurile ja tema kaasale Mari-Liisile tüdrukutirtsu sünni puhul !!! Loodame, et Lauril selles naistekarjas raskeks ei lähe :)
No comments:
Post a Comment