Tähelepanu!

Tegemist on blogiga. Suurtes kogustes tarbimine võib põhjustada sõltuvust, ebakorrapäraseid naerupahvakuid ja mõningatel harvadel juhtudel ka kõhulahtisust. Kõrvaltoimete tekkimisel ärge pidage nõu oma arsti või apteekri, sest esineb suur oht end puhta lolliks teha.

Viimasel ajal on meie blogi juriidiline osakond saanud lugejatelt palju kaebusi blogi sõltuvust tekitavate omaduste ning ka teatud halbade kõrvaltoimete kohta. Sellega seonduvalt otsustasime seekordse postituse algusesse lisada väikse hoiatuse, et inimesed teaksid mis neid ees ootab kui nad neid ridasid seiravama otsustavad hakata.

Nonii-nonii-nonii 9 päeva on mööda läinud meie eelmisest jutukesest ja olgem ausad ega meil teile seekord palju pakkuda ei ole. Oleme 99% ajast lihtsalt töötanud ja söönud ja maganud (ülejäänud aja kirjutame blogi :)

Teatud elevusttekitav ja ehk ka ainus tööalane seik mis siin jutuveergudel äramainimist vääriks juhtus eelmisel nädalal kui Harry avastas ühel toredal päeval saabujate nimekirjast kodaniku nimega Jaan Lind. Ning puhta õnneliku juhuse läbi juhtus Harry olema ka see kes Hr Linnu koos abikaasaga hotelli saabudes nende tuppa transportima pidi. Kahjuks selgus õige pea läbi teatud ühele-autorile-piinlikust-tekitavate-ja-seega-äramainimist-mitteväärivate sündmuste läbi, et ei Hr Lind ega tema kaasa siiski eesti keelt ei mõista. Sai siis suheldud hoopis austraalia keeles ning päritud nende nime päritolu kohta. Sellega vallandas Harry ülekantud tähenduses koletise ning tagasi töökohale jõudis ta alles 20 minutit hiljem olles üksikasjalikult kursis Hr Linnu ema ja isa II maailmasõjaaegse teekonnaga Austraalia läänekaldal asuvasse linnakesse Perthi kurja sõja eest varju. Õnneks tõi Harry üleelamistele siiski pisut leevendust 15 dollarine jootraha, mis ehk Eestit mainimata oleks Linnu-nimeliste külaliste ridikülli koormama jäänudki.

Vaatamata kõigele oli kahtlemata tegu kõige lähedasemate asjadega eestlastest hotellikülalistele, mis meie silmad siin Broome´is veedetud aja jooksul näinud on. Eelmist rekordit hoidis enda käes juba oma kuu aega üks soomlane... (ei olegi nüüd kindel kumba rahvust me nüüd sellega solvasime)

Enivei... räägime sulle siis nüüd kliimast ka natuke... Viimaste nädalate jooksul oleme täheldanud mõningasi märke paljuräägitud, -kardetud märja hooaja tulekust. Eriti tugevalt saime aga eesootavast aimu kui umbes 10 päeva tagasi hommikupoole autoga sõites mõned piisad esiaknale tibutasid (et kõik mõistaksid kui suur sündmus see oli, siis võtke arvesse, et juttude järgi pole siin juba 6 kuud tilgakesti vihma sadanud). Tõelist nalja hakkas aga saama järgmisel öösel kui elasime üle ühe korraliku troopilise tormi. Sadas täpselt nii nagu oleks keegi ämbriga kallanud, müristas nii, et vaid eriti sügava unega inimesed magada said ja välku lõi nii tihti, et vahepeal tekkis tunne nagu oleksime ööklubis olnud ja DJ oleks tolle transsitekitava strobo-lambil ON nuppu sisse unustanud. Torm lõppes alles varastel hommikutundidel ja kogu asi võeti Broome´i elanikkonna poolt vastu täpselt samamoodi kui sina hea Eestis elav lugeja võtsid hiljuti vastu esimest suurt lumesadu. Paljud käisid väljas vihma käes hullamas, paljud istusid pool ööd akna peal ja imetlesid seda metsikut ent omamoodi kaunist vaadet ja paljud sõitsid järgmisel hommikul lihtsalt autoga kraavi. Jah sa kuulsid õieti, siinsed elanikud ei ole harjunud märjaga sõitma - see on nende jaoks liiga libe ning auto kipub käest ära minema. Siit meeldetuletus iseendale - ükskõik mida sa ka teed, ära mitte mingil juhul laena mitte ühelegi austraallasele Eestis autot.

Uudistest veel niipalju, et (ja see murrab meie noored südamed, et me seda tegema peame aga...) nüüd viimaks on kätte jõudnud aeg oma kallis-kallis autoraasuke kellelegi teisele hea raha eest sõita anda. Ta on meid küll väga pikalt, truult ja peaaegu probleemivabalt teeninud ent kahjuks ei lähe auto omamine kokku meie edasiste põnevate plaanidega ning tal on aeg omanikku vahetada ning kellelegi teisele sama palju rõõmu tuua kui ta meile toonud on. Kuulutused on juba paar päevakest üleval olnud ning homme läheme esimestele huvilistele teda tutvustama. Hoiame pöialt et nood kodanikud näevad kui toreda ja truu autoga on tegemist ning ta leiab omale uue toreda kodu.

Aga sellest kuidas meil selleg läks ning millega vahepeal veel hakkama oleme saanud pead sa aga paraku alles järgmisest postitusest lugema. Seniks naudi ilusat valget talveilma (kui lumi juba ära sulanud pole) ning ära autoga kraavi sõida.

PS: Ilmselt kaugeimad, ent sellevõrra tähtsamad, suuremad ja südamlikumad õnnesoovid Harry vanaema Evile juubeli ning isa Mardile sünnipäeva puhul. Teame et miski ei vabanda meie jultumust teie sünnipäevadelt juba teist aastat järjest puududa, ent loodame et leiate ühel päeval oma südames ruumi meile andeks anda ja järgmisel aastal meid ikka ukse taha ei jäeta. Seega veelkord - Häppi böörthei!!!