Tere jälle kullakallikesed,

Nagu eelmises postituses suure suuga lubatud sai võtsime sel aastal juba teist korda endi kirjanikualged kokku ja pajatame nüüd ka pisut oma aastavahetuse üleelamistest. Alustasime oma selebratsiooniga sõprade Marguse ja Anne juures, kus alustuseks tegime endile piraka hunniku süüa, et lahkuvat aastat ei peaks mitte tühja kõhuga ära saatma. Peale nuumamist hakkasime mängima paarides mängitavat kaardimängu "Euchre", mille reeglid olime endile eelmisel õhtul mingi imeläbi selgeks saanud. Mängu tegi aga eriti põnevaks asjalugu, et iga mängu lõppedes pidid kaotajad võtma ühe shot´i tequilat, mille Anne oli nädalake varem tööjuures jõululoosimisel võitnud. Kuigi mäng ei möödunud just meeletult tasavägiselt saime lõpuks kõik suhteliselt hea peohoo sisse. Kaasa aitas ka ilmselt tõsiasi, et kangemat napsu kui vein olime viimati tarvitanud ikka päris pikka aega tagasi. Teadsime, et ees ootab meeleolukas õhtu, kuna juba mõned päevad varem olime kõik neljakesti saanud uue aasta vastu võtmiseks kutse Anne ja Marguse majanaabri Kiereni (kes muide on väga ponks poiss ja suur naistemees) ühe tüdruksõbra juurde peole. Mõne aja pärast, seadsimegi oma sammud sinna ja leidsime eest ühe maja hoovis pidutseva meeldivalt rahvusvahelise seltskonna, kelle seast ei puudunud otseloomulikult ka eestlased. Saime tuttavaks Marianni ja Eileeniga, kes olid külmast Eestist saabunud Austraaliasse umbes samal ajal kui meie. Päris uskumatu, et meid eestlasi on ainult 1,3 miljonit kuna nagu meie oma viimase aja reisimistega oleme täheldanud, leidub hulle maarjamaalasi ikka igal pool. Hemingwayl oli ikka õigus, et igast sadamast mõne eesti inimese pesitsemast leiad.

Anyway... pärast mõningast peole sisseelamist otsustasime, et meie ennist ülenuumatud vatsad pole veel uue aasta tulekuks ikka piisavalt täis ja asusime enesele entusiastlikult 2 kg kanakintsusid grillima. Kui seegi toiduports kodust kaasa võetud salatiga alla kugistatud asusime teiste peolviibijatega tutvusi looma ning leidsime enesele mitmeid uusi sõpru. Äramärkimist vääriksid üks räsitud välimusega prantslane Paul ning samal päeval Tasmaaniast saabunud kanada poiss "mis ta nimi nüüd oligi". Kui kell hakkas 00.00 saama, proovisid enamus peolviibijatest kenasti inglise keeles 10..9..8.. jne lugeda aga kahjuks karjusid 6 eestlast (nende hulgas ka meie) suure häälega ülejäänud seltskonna üle ja nii tuligi vähemalt meie peol uus aasta eesti keeles :) Ilutulestikust jäime kahjuks sel aastal ilma, sest väidetavalt on Austraalias eraisikutel keelatud uue aasta pauku osta ja lasta - see õigus on broneeritud vaid vastavate volitustega ettevõtetele. Ega siin muidugi päris ilma pauguta ka ei elata, sest peaaegu kõik suuremad linnad korraldasid oma rahvale vähemalt mingisuguse ilutulestiku show. Eriti suur olevat see üritus Sydneys, kus inimesed läksid juba eelmisel päeval telkidega jõe äärde, et parimaid vaatekohti saada. Meie kahjuks Perthis lastud pauku ei näinud-kuulnud, kuna olime kesklinnast pisut liiga kaugel ja transpordi organiseerimine sel õhtul oleks ilmselt osutunud ületamatult komplitseerituks. Peale uue aasta väärikat tervitamist tshillisime veel mõnda aega seal peol ja kui see umbes kella 04.00 paiku ära vajuma hakkas, põrutasime tallataksoga tagasi Marguse ja Anne juurde. Teekond oli parajalt pikk ja vahepeal täiendasime oma napivõitu jõuvarusid tee peale jäänud McDonaldsist, mis vaatamata tähtsast pühast siiski väsinuid pidulisi kosutavate burksidega kostitas. Kui olime viimaks tagasi Marguse ja Anne juurde jõudnud hakkasime kergele väsimusele vaatamata kaarte mängima, sest olime kindlalt otsustanud kella 7ni hommikul üleval olla, sest just siis pidi Eestis uus aasta tulema. Kahjuks pidas selle hetkeni vastu vaid Anne, meie keerasime end kahekesti umbes kella 5 paiku Marguse ja Anne maja garaažist leitud ja elutuppa taritud voodile magama ja mitte miski ei suutnud meid enam kella 7 paiku silmi avama panna. Seega palume siinkohal kõigilt eestis viibivatelt inimestelt vabandust, et me teile õigeaegselt oma uusaasta tervitusi edastada ei suutnud! Magasime siis esimest korda Marguse ja Anne juures ja ilmselt shokeerisime sellega nende ontlikku India tüdrukust majanaabrist kes juba hommikul vara maja peal ringi kondama hakkas ja kahtlemata ära ehmatas kui elutoast 2 kahvanägu hambad laiali magamast leidis. Selliselt siis meile see uhiuus 2009 aasta tuligi. Loodame, et tuleb üks vahva ja seiklusterohke aasta täis palju uusi tutvusi ning põnevaid läbielamisi.

Et seda postitust mitte liiga positiivselt lõpetada tahaksime sulle pühendunud lugeja rääkida millestki märksa tõsisemast. Nimelt võib juhtuda, et meie postitused võivad tulevikus ilma ette hoiatamata ära katkeda. Seda nimelt sellepärast, et meil on päris reaalne oht ära söödud saada. Viimasel ajal hakkanud Perthi randasid kollitama ülbikutest ookeanivalitsejad haid. Traagilisem juhtum jääb pisut enam kui nädala taha. Kaks kohalikku (isa ja poeg) olid nimelt otsustanud ükspäev snorgeldama minna. Nad olid jõudnud vaid ca 30 meetri kaugusele rannast kui isa ühel hetkel pojale "VÄLJA!" käratas. Järgmisel hetkel tõmmati isa vee alla ning mõni sekund hiljem muutus muidu nii kena ja sinine vesi koledalt punaseks.Pojal õnnestus siiski elu ja tervisega kaldale jõuda, kuid isa on jäänud siiamaani kadunuks. Peale äärmiselt häirivat sündmust on inimesed muutunud valvsaks ja tähelepanelikuks ning absoluutselt iga päev on siin mitmeid teadaandeid haidest väga kalda ligidal. Mitmeid kordi on randasid päevaks suletud ja inimesi veest välja kupatatud. Siinkohal oleks heal lugejal otseloomulikult äärmiselt kerge soovitada meil veest eemale hoida aga peame tunnistama, et pidevalt ca 40 kraadist ilma taludes oleks ookeani vältimine meie tervisele veelgi ohtlikum kui koos haidega ujumine.

PS: Meie suurepärase seiklustandemi suuremal, tugevamal ja karvasemal poolel tuleb järgmisel esmaspäeval ehk siis 12ndal jaanuaril väike sündimise päeva tähistamine. Sellega seoses tahaksime kõigile lugejatele edastada kutse meie juurde sünnipäevapeole. Teeme näiteks kella 18.00 paiku, kaasa tuleb võtta hea tuju ja riietustiil on "suvine pidu." Tuletame veel igaks juhuks meelde, et meie aadress on 75G Beatty Av, East Victoria Park, 6101, Perth, WA, Australia Kes kohale ei ilmu see torti ei saa! Vot nii !