Hellou hellou

Et mitte ümber põõsa peksta (järjekordne inglisekeelne väljend mis maarjamaa keeles maruimelikult kõlab) läheme seekord kohe asja juurde. Nädalavahetusel, mitte kaua aega peale eelmise postituse ülespanemist olime kutsutud oma Ühendkuningriikidest pärit ent sellegipoolest toredate töökaaslaste Marc´i ja Eweni ärasaatmispeole. Nood tegelased olid siin Broome´is juba aprillist saati hänginud ja tundsid, et on aeg edasi liikuda. Nende peo korraldamisega oli juba üle kuu aja tegelenud meie praegune majanaaber Tabatha, kes tundub olevat meie hotelli tööka kollektiivi isehakanud peokoordinaator. Asi algas meie kodu lähedal asuvas hotellis basseiniäärses toas kergete snäkkide, soojendusjookide ja teatud juustuhaisuliste kehaosade basseinis leotamisega. Kui viimased olid kloorivees leotamisest lõpuks enam vähem talutava aroomi omandanud tellisime takso ja põrutasime linna peale tantsu lööma.
Järgmisel päeval läksid tugevamad peoloomad suhteliselt varakult veel edasi välikeeglit mängima ja õhtul uuesti pidutsema, meie aga paraku tol päeval tugevamad ei olnud ja lihtsalt lebotasime voodis ja basseinis ning veetsime rahuliku õhtu kahekesti. Ei jaksa me vanainimesed siin Broome´is noorematega sammu pidada :)

Nädala alguses võttis Jaanikaga ühendust tema Jõhvist pärit lapsepõlvesõbranna Kristi, kes juba mõnda aega samuti Kängurumaal tuuritamas on olnud ning kes tol hetkel parasjagu Broome´i poole põrisevas bussis loksus. Ei läinud kaua enne kui ta sellelt ka maha astus ning vanad (selles mõttes vanad, et tunnevad teineteist juba ammu :) sõbrannad teineteist taas üle pika-pika aja nägid. Kahjuks jäi aga jällenägemisrõõm sedakorda lühikeseks, sest juba kaks Broome sini-sinise veega rannas lebotamist täis päeva hiljem oli Kristi taas bussi peal ja teel sellise väikese asula poole nagu Windham, mis asub paarsada kilomeetrit Kunnunurra´ist põhjas ja mahutab umbes 800 elanikku, ent paraku mitte pulgakestki mobiililevi. Kristit viis Windhami tööpakkumine kohalikus kohvikus ning bottleshopis (eestikeeli siis alkopood). Soovime talle edu ja loodame teda tulevikus kas siin Austraalias või kunagi hiljem kodumaal jälle näha, et saaks põhjalikumalt muljetada.

Ülejäänud nädala tegelesime usinalt rahateenimise, söömise ja magamisega, millest meil sulle kahjuks mitte midagi põnevat pajatada pole.

Tuli jälle nädalavahetus ja oli vaja mõelda mida seekord terve nädala tööasjadega hõivatud olnud meele lahutamiseks ette võiks võtta. Juhtus siis nii, et sattusime sellest paar päeva enne nädalavahetust rääkima oma ainsa eestlasest tuttava Triinuga kes meil siin Broome´is on. Tema maadles parasjagu dilemmaga kas osaleda reedel toimuval kohaliku ööklubi korraldataval missivõistluse eelvoorus või jätta see üritus häbeliku eesti neiuna vahele. Pärast mõningasi julgustavaid sõnu nii meie kui ka Triinu teiste tuttavate poolt otsustas ta siiski osaleda. Kutsus veel Jaanikatki kaasa, mis Harry arust oli maruhea mõte aga Jaanika ajas sõrad nii kõvasti vastu, et jube kohe :)

Tuligi reede ja sedakorda sai Triinule kaasa elama minna ainult Harry, sest Jaanika asendamatuid teeneid vajati tol õhtul töö juures. Sel reedel oli võistlusele kohale tulnud 13 missitiitlit ihalevat neiut, kellest järgmisel reedel toimuvale finaali sai edasi 5 paremat, ilusamat, sümpaatsemat tüdrukut. Võistlus koosnes troopilisele kliimale vastavalt ühest õhtukleidi ja kahest bikiinivoorust ning lisaks esitati igale kandidaadile ka üks küsimus. Triinule esitati loomulikult jalgpalli-teemaline küsimus, millest tal muidugi õrnagi ei olnud ent millest ta siiski kenasti huumoriga välja tuli :) Õhtu lõpuks tehti teatavaks 5 parimat tüdrukut, kes siis järgmisel nädalal tagasi finaalis osalema on oodatud. Triiinul läks võistlustel oodatult hästi (eesti tüdruk ju:) ja ta pääses nende 5 parema hulka. Sel reedel lähme talle jälle võimaluse korral kaasa elama!
Pärast võistlust läksime veel väiksema seltskonnaga edasi Triinu juurde tähistama ja nüüd ühines meiega ka lõpuks Jaanika kes oli viimaks töö lõpetanud. Õhtu möödus rahulikult, ajasime juttu, naersime ja hiljem toodi isegi kusagilt välja kitarr ning läks lahti suuremat sorti möödalaulmine :)

Ja selle noodiga (mitte et me sellele pihta saaksime) selleks korraks ka lõpetame... Teame, et austatud lugejahärrad, -prouad on harjunud umbes kaks või isegi kolm korda pikemate postitustega ent sinu õnneks oli meil seekord uudiseid vähevõitu ja meile iseloomulikku kilomeetri pikkuse igava jutu asemel pääsesid sa vaid poole kilomeetri pikkuse igava jutu lugemisega :) Joppas...

Joppagu sul ka ülejäänud nädalal!